suvi käes
Hing ja sõrmed igatsevad juba midagi uut kirjutada, niiet siin minu juuni tegemised. 🐍👇
Kõige klišeem asi, aga 100% tõde – fucking, asjad muutuvad mu elus niii jõhkralt, täisspurdil. Kui ma aasta alguses mõtlesin lootuses, et maoaasta lükkab midagi põnevat käima, siis nüüd… hold my horses reaalselt. Ma proovin täiesti suva järjekorras kirjeldada oma kogemusi.
Erinevaid mõtisklusi ja arusaamisi:
Inimene on nii imelik loom ikka. Teoorias oleme tugevad, aga kui praktikaks läheb, siis oleks nagu panniga pähe saanud. Ema tõi täna hea näite, kui rääkisime, kuidas inimesed asjadest teadlikud on: teadlane uurib lõvi jälgi, elutegevuse mustreid, ta pesa ja liikumisi. Kõik on tore ja põnev. Teadlane teab lõvi elukäigust hästi. Ja siis tuleb põllule lõvi. Ja teadlase peas on tühjus ja paanika.
Kui inimene on iseendaga harmoonias, siis ka teised tunnetavad seda. See on mõte, mille ma hääästi tugevalt endaga tööle kaasa võtan. Mul on hea meel, et mulle on antud vaba suvi. On aega endasse vaadat ja harmoonilisusest paremini aru saada ning tugevdada. Töö kõrvalt ma seda teha ei suudaks. Üldsegi olen juba paar kuud mõtisklenud selle üle, et tahan tööl võtta nö uue lähenemisviisi – ma arvestan noorele selle tunnikese nädalast ja olen ainult ja ainult temaga. See ei ole talle kohustus, vaid võimalus. See on rahulik ja meeldiv koosolemise aeg. Noor valib teema. Erinevus senisega? – ma ei ole sellist lähenemist enda ega ka ühegi õpilase jaoks niimoodi sõnastanud. See tuleb selgelt välja öelda ja arusaadavaks teha. Avastamisrõõm ongi nüüd, et kuidas erinevas vanuses ja etapis noored seda mõistavad ja suhestuvad :D.
Suurim muutus juuni kuus on muutunud suhted – erinevatel põhjustel ei ole mu elus enam mitut seni lähedast inimest. Tunnen ennast suhteliselt üksinda. Aga see pole võõras tunne mulle. Sellesse teemasse ma sügavamalt ei lasku, aga see on see asi või laine, mis freacking KANNAB väga suurt osa mu tundeelust hetkel.
Samas, samal ajal on huvitaval kombel mu soov sotsialiseerumiseks ja väljas käimiseks suurenenud (või.. tekkinud xD). Ma olen kindlasti sotsiaalsem kui varem ja naudin seda. Päris lahe.
Olen käinud sõpradega grillimas, peol, ujumas, üritustel, paadisõitu teinud, niisama hänginud ning lisaks võtsin ette ühe suurema loomeprojekti lastelaagris (millest kohe ka täpsemalt). Ning kohe-kohe algab ka teine töö, kus olen mitu nädalat aktiivselt seotud noortega. Niiet tegemisi on olnud palju ja tuleb veel. Tunnen, et see suvi saab olema just sotsialiseerumise mõttes aktiivne. Ja nii on ka mu vision boardil :D. Asjad sujuvad.
Väga lahe kogemus sellel aastal oli Päikeselaager. Olen laagris neli aastat kasvataja olnud. Lahe kontseptsioon, lahedad lapsed, imeilus koht – jagasin eelmistel aastatel, et laagrist võiks keegi filmi teha, sest no.. nii lahe. Aga tuulde sellest mõttest keegi ei läinud, niiet tänavu osalesin oma viiendas laagris videograafina ja kokkamas ongi üks vinge lastelaagri dok. 🎥
Eredamad hetked laagri ajast :D:
- LABUBU.
Illlllmmmselgelt olen ma see inimene, kes on labubu-inimene 😀 üllatus-üllatus. Ja mu labubu osutus väga suureks hitiks laagris (vahemärkusena, et laagris ca 120 last). Iga jumala päev sai labubu kümnetelt lastelt paitusi ja kallistusi, noored küsisid mult mänguasja tegemiste kohta ja labubu ümber sai jutustatud igasuguseid vahvaid lugusid xD.
Laagri fotograaf andis iga päev lastele oma väikese fotoka (et laagrit läbi laste pilgu jäädvustada) ja iga jumala päev oli seal muuhulgas seeria labubust. Suurimad fännid panid talle nimeks “Lafufu Ladudu Labubu” ning sellenimelised südametega laste tehtud kaardid mul ka laua peal nüüd seisavad.
Laagri lõpuks oli lihtsalt juba see, et võta shot iga kord, kui keegi karjub kuskil “labubu!” ja osad lapsed ka mind niimoodi nimetasid haha, ega nad ei teadnud mu päris nime. Niiet selline labubu saaga siis.
Ja labubu-teema lõpetuseks veel – kõige popim küsimus laagris “pAljU SeE MakSIs?” – ma sain selle kingiks.
- UKULELE
.. on koos Geniga mu lemmik baar siin Eestimaa pinnal ja ilmselgelt ma sinna aegajalt püüda jõuan. Käisime fotograafiga Henessi DJ setti kuulamas ja ma pole taolist elamust varem saanud. Nagu, see ei olnud hea kaugeltki mitte “kuulsa nime” pärast, vaid legit Henessi TEAB, mida ta teeb. 2h setti ja ma rändasin teisel planeedil. Soovitan soojalt.
- ORIGAMI
Laagris oli üks töötubadest origami tegemine ja see oli niiiii lahe!! Meditatiivne loomeprotsess, mile tulemusena saab veel ilusa laheda kujukese. Tegin seal õhupalli ja linnu ning origami-õpetaja kinkis ka mulle tema tehtud linnu. Tegin sellest aknaehte – niit läbi linnu ja pärlite ning niimoodi ta kardinapuu küljes ripub ja keerleb. Linnuga oli üldse see teema, et hakkasin paar päeva enne seda töötuba, peale ühte sügavat elumuutust, luikesid märkama. Lindude origami oli nagu kirsiks tordil sellel hingelisel teekonnal (mida ma siin ei jaga, aga mis fckn shaped some things).
Muidugi tegin Temus origami paberitest ostukorvi ka valmis ja raudpolt tahan uuel õppeaastal ka oma õpilastele seda lahedat asja tutvustada.
Taimetrükk oli ka üks lahedamatest töötubadest. Mega ilusad värvilised pildid tulid lastel, aga ma ise seda kaasa ei teinud. Vahvaid töötubasid oli veel, aga see praegu selleks. Küll kunagi näete filmi :D.
- FILMIMINE
Seda ma ju õieti laagris tegingi – eesmärk jäädvustada laagri elu läbi laste silmade. Nagu arvata oli, olid lapsed alguses häbelikumad. Valisin strateegiaks selle, et liigun oma maja lastega koos, loon head suhted ja siis nad juba pehmuvad jne, mis ka õnnestus. Laagri viimastel päevadel katsetasid lapsed ka ise mu kaamerat, filmisid üksteist ja tegid intervjuusid. Võisin vanduda, et kui ise kedagi filmisin (ka kogu laagri ühistegevustes), siis lapsed lehvitasid kaamerasse, näitasid peace või tulid kaamera ette lollitama ja nägusid tegema. Igaljuhul võõrastus oli suures osas kadunud (ERITI mu enda maja lastel) ning sain lahedaid ja ehedaid kaadreid laagrielust. Mõni laps laulis ka nagu ingel, nad sai lindistatud ja tahan filmile soundtrackiks panna. Elagu andekad noored.
Videomaterjali on väga suures mahus ja jumal hoia mind, et ma seda varsti läbi töötama ja monteerima hakkan. Tahaksin teha sellise 0,5-1h dokfilmi. Ma ei ole varem filmi teinud, niiet see on esimene kogemus. Ühtlasi on see vääääga positiivselt rets film tulemas, sest seal on palju sisu ja materjali ning süžee poolest on see Eestis üks esimesi selliseid (vähemalt ma pole sellist varem näinud ega tea ka kedagi teist, kes oleks). Laagrit korraldav Tallinn Reval Rotary Klubi õnneks aitab mind selles loomeprotsessis.
- MINU LAAGRIELU
oli ka iseenesest põnev :D. Filmijana oli töötempo totaalselt teine kui kasvatajana (inimlik ja rahulik haha. PS müts maha kasvatajate ees!). Ma väga nautisin seda. Me olime fotograafiga selline tipp ja täpp, tegime palju asju koos. Meil oli eraldi maja stuudioks, kus aknast avanes merevaade ja ümberringi suur rohelus. Jumal olgu tänatud, et fotograaf kuulab sama kõvasti muusikat nagu mina (ma legit ei tea kedagi teist sellist) niiet kui päeval korduvalt materjali käisime maha laadimas ning akusid vahetamas, siis full on disco blästis. Nagu, iga kord, kui ma stutti astusin, siis mulle kangastus see gängster rott silme ette, kes Boombasticut laulab. Täpselt selline oli kogu meie stuti ja töö vibe laagri vältel.
Igal õhtul vaatasime koos päeva saagi üle, jutustasime, kuulasime mussi ning läksime hommiku varatundidel magama. Mega fun oli koos toimetada, never forget Ukulele õhtut ja deep vestlusi ja mussi ja nalja ja…, aitäh sulle, kui sa seda ka siin loed (aga ma juba 10x ütlesin sulle ka aitäh :D).
Oke, aitab laagri jutust. Ma käisin täna üle ca 10a loomaaias. Loomad väga ei meeldi, aga ma täitsa nautisin tänast. Tore seltskond oli ka. Lisaks jääkarud oli niii vahvad. Nad täiega nautisid inimeste tähelepanu ning ujusid meie ees. Ja siis kahepaiksete majas ma vaatasin väga lähedalt värvilisi konnasid ja see oli suht ok. Kõige ilusam oli üks sinise-musta triibuline konn (Dendrobates tinctorius Azureus). Btw neil on mega kõrged turjad. Mis värk sellega on? 🐒
Ja eile õnnestus mul üks uus esimene kogemus saada – käisin stand uppi vaatamas open micil. Täitsa naljakas oli. Mu lemmmik oli ikkagi õhtujuht Endrik Puntso, aga koomikutest oli veel päris nice Aleksander Eeri ja paar nooremat koomikut (nimesid ei mäleta). Päris palju oli labast seksinalja, see muutus tüütuks, aga no õnneks mõni koomik oskas ka muu kohta rääkida. Üks põhiasju oli see, et esirea poistega tehti crowd worki ja see õnnestus mega hästi, nad olid läbivalt liistul haha.
Üks kõva asi juunis oli veel ülikoolis putukapraktika. Nädala aega sain rahulikult looduses erinevaid putukaid koguda ning binokulaari ja raamatukogu varandustega tunde mussi kuulates liike määrata. Ma olin täpselt nagu selline töösse süvenenud raamatukoi, kes ei kuulnud välismaailmast midagi ning rahumeelselt sirutasin-nõelastasin oma liblikaid ja mardikaid ja nokalisi ja muid tiivalisi, lasin nerd-Klaaral to do it’s job. Mulle väga sobiks tulevikus selline amet ülikoolis, kus lihtsalt nokitsengi kas mingi teadustöö tegemise kallal või nt määran putukaid haha. Väga-väga nauditav kogemus, eriti veel praktikanädala ajal. Reaalselt nagu meditatsioon 6 päeva järjest. Midagi täiesti teistsugust. Rets. ♡
Sellel suvel on olnud lausa KAKS päeva päevitamisilma. Eks tuleb leppida ja viimast võtta vihmasest suvest. Ka sellel on omad võlud ja sõnum. Käisin eelmisel nädalal vihmaga suppimas, see mõjub alati teistmoodi kui päiksega käia. Elu suunab igalt poolt vaikuses olema ja aega maha võtma ja väikeseid asju nautima. Love it. Samas pean õppima veel seda. Dopamiinisõltuvus on nõme asi haha. Aga ma tegelen sellega. Muutsin natuke oma toitumist ka dieedi näol, mis igaljuhul juba endast positiivseid märke ilmutab. Vana hea Maslow püramiid, et baasvajadused kõigepealt korda ja siis vaatab edasi asjadega, reaalselt 1+1.
Juunikuu on olnud täiega tormiline. 🤘
Peace
K