igasugused mõtted sügisest ja elust
Ma ARMASTAN sügist. Käisime sõbraga täna metsas ja mõisas, loodus annab juba sügisest märku. Mõned pihlapuu-marjad on tulipunased, lehed muudavad vaikselt värvi, taimed hakkavad kõdunema, metsa all on ‘sügislõhn’.
Suvi möödus sellel aastal nii kiiresti. Kui oleks minu teha, siis naudiksin veel vähemalt 1-kuu suve. Aga nähes loodust teise rütmi minemas, siis arvan, et seda peaksin tegema ka mina (ja iga inimene). Milline see sügiserütm üldse inimesel olla võiks? Ma pole sellele varem otseselt mõelnud.
Võinoh, see peaks kindlasti olema rahulikum elutempo, agaaaa ma olen õpetaja ning mul just nüüd algab töö… Kuidas ma saaksin ennast toetada sellegipoolest? (prepare for Klaara’s yap)
Olen veidi seedinud mõtet minna lühikeseks perioodiks Kolka elama, sest ma niii-nii armastan sügisõhtutel pimedas mõisapargis jalutamist. See täidaks mu tassi nii väga. Aga samas sõidaksin tööle ligi 45 (x2)min + mul ei ole Kolgas sõpru, mis on veits off.
Siis ma väga soovin endale õmblusmasina osta ning ise oma rõivad teha. See tooks kindlasti, 100% värskust mu ellu. Tahan katsetada mõne erilisema lõikega seeliku tegemist, midagi kampsunilaadset teha ning üldse ‘autumn’ värvitoone garderoobi rohkem tuua. Mu värvipalett on ka ilmselt mingi soft autumn vms.
Ma olen blogis varemgi rääkinud, kuidas teatud materiaalsed asjad annavad mulle energiat. Ja eile sain teada, et see on teaduslikult tõestatud asi, et gen z-le on ilus/sobiv keskkond toimimiseks vajalik (sh ofc riietus). Ma olen küll z/millenial, aga no see aspekt on 100% genZ mu puhul.
Ja minu meelest on see koht, kus materiaalsust kritiseerivad inimesed võiksid vahet teha, kas inimene nt siis riietab ennast mingitel ego ülendavatel eesmärkidel või riietus legit loob sisemist rahuolutunnet.
Aasta aega tagasi ärkasin sügiseti kell 5, et jõuaksin oma asjad ja kohustused ära teha. Sellel suvel olen aga avastanud, et kui ma loon endale väga rahulikud hommikud/päevad/õhtud, kus tegelen enesehoolitsusega, siis ma olen järgmised paar päeva maandatum ja tunnen end paremini. Enesehoolitsuste alla kuulub tavaliselt trenn, näomaskid, kuum dužž, hea kohv/teerituaal, muusika, küünlad-viirukid, journaling.
Ma tahan katsetada, et ärkan tööhommikutel jälle varem ja võtan kogu hommiku enda poputamisele (eelmises postituses kirjutasin, et soovin leida hea ‘ankru’ tööle, ma olen kindel, et see siin saab olema suur võti selleks). Kindlasti saab selliseks päevaks olema ka pühapäev (speaking of, seda siin kirjutades täna, pühapäeval, olen oma mõnnakates, näomask näos ja latte kõrval). Ma arvan, et maailm oleks parem paik, kui naised võtaksid enda (keha ja meele) jaoks rohkem aega.
Okei, niisiis ma jõudsin jutuga selleni, et rohkem sügisrütmis olemiseks käi metsas, uuenda garderoobi ning selfcare.
Minu mõtte- ja tundemaailma on vallutanud veel üks tore teema – elu usaldamine (ma kirjutan edaspidi ‘jumala’, sest nii on kergem kontseptsiooni luua). Where do I even begin…
Kevadel leidsin ennast tihti (eriti tööasjade üle) muretsemast. Tegelikult on tööstress olnud muidugi 2023a alates, kui tööle asusin, aga enne ei pannud seda otseselt tähele. Küll aga siis talvel/kevadel hakkasin spetsialistide toel tervisega tegelama. Mulle sai üha selgemaks, et ma olen üsna perfektsionistlik inimene, mu käitumises ja majandamises on palju selliseid jooni, mis viitavad asjade üle ülevaate ja kontrolli omamises. Alates sellest, et tööl on kõik kohtumised klientidega muidugi organiseeritud, lõpetades sellega, et mu kohvitassil on laual kindel koht.
Psühholoogiliselt mõtestatakse eelkirjeldatult sedaviisi, et sellised kindlad mustrid loovad inimesele turvatunnet, sest asjad on kontrolli all. Ja turvatunne on meie baasvajadus, mille ajendil üldse midagi teeme (koos mõne teise vajadusega).
Aga ma panin tähele, et selline kontrollivajadus on liialt suurenenud ning otsustasin, et ma soovin hakata ‘kontrolli ära andma’, läbi elu usaldamise. Sest, mis on hullim, mis juhtuda saab?- mitte midagi.
Olen jõudnud endaga hetkel sinna, et kui mul mingi teema/mure on, siis ma mediteerin – loon endale ruumi (küünal, muusika, journal on safest way), mõtestan teema lahti ning palun abi. Rohkem ma asjale ei muretse, Ive done all I could.
Ja siis see asi lihtsalt lahendatakse ära. See asi lihtsalt lahendatakse ära! Vahel on tulnud järgmisel päeval mingid võimalused, mõni sügavam asi on kuudepikkune protsess.
Aga literally, mu elus ei ole asja, mille pärast ma muretsema peaksin. Ma niikuinii ei kontrolli mitte midagi. Mul ei ole neid tavalisi hirme, et ‘äkki ma jään üksikuks’ või ‘mis siis kui ma rahadega välja ei tule’. Ma lihtsalt t e a n, et argiprobleemid (nt raha) aidatakse lahendada mul lähipäevadega ära (liiga palju näiteid) ning mu elus on hetkel täpselt õiged inimesed ja tulevad täpselt õiged inimesed. Kogu mu fookus on elu nautimisel, võimaluste märkamisel ja nende eest tänulik olemisel. Ja ma tunnen ennast n i i h ä s t i. Ja mul ei ole muresid, sest ma olen julgenud anda selle kontrolli jumalale ära. Ta lahendab kõik.
I just let go. And it works. Trust me.
Nagu, I just wanna say, mu elu üldse on kogu see suvi olnud täiesti haigelt wild ja äge, reaalselt PARIMMMMM. Kõik sujub ja laabub, ma tunnen ennast paremini kui kunagi varem, ma olen legit oma tipphetkes. See 2025 on olnud nii imeline ja I know for a fact, et sügis saab olema täiesti crazzzyyy imeline.
Eriti selles võtmes tunnen end hästi, et ma loon endale üha vähem piire, olen spontaansem, avatum, lõbusam ja hoolitsen oma keha eest päriselt toetavatel viisidel. Ja kõik see toob mu ellu omakorda kõike niiii imelist.
Ma olen reaalselt põnevil, et nüüd päriselt septembri ja sügise saabumisega, mis mu elus toimuma hakkab, mis energiad valitsevad ja kuidas ma need enda jaoks harmooniliselt tööle panen, mida ma veel enda kohta avastan. Kirsiks tordil – olen ma järgmised kuud väikese naistegrupi toetusväljas, kus me koos mediteerime. And I know for a fact, that crazy shit’s about to happen.
Okei. See on võib-olla veidi kaootiline postitus olnud, aga ma võtan siinkohal otsad kokku. Sügisel on sügiserütmid ja usaldame elu, loome harmooniat.
Ma väga nautisin selle kirjutamist, samas oleks veel palju, mida jagada. Eks midagi peab saladuseks ka jääma haha.
Tänan sind selle postituse lugemise eest ja soovin sulle siiralt kõike head!
K. 🤍
