baii 2024
2024 oli üks imelik aasta. Kas sa nõustud minuga?
Sellel aastal saatis mind väga kiire elutempo, palju uusi kohustusi ja tegevusi. Tõesti, kogu selle uue valguses õppisin end palju rohkem tundma. Oli põhjapanevaid ahhaa-momente ning mitmeid siiralt häid valikuid.
Siin-seal olen kuulnud, et ka paljudele teistele oli 2024 muutuste aasta, palju ärevaid hetki, põhjapanevaid avastusi. Kaos. Kuidas sul?
Aga järgnevalt kirjeldan tegelikult suvalises järjekorras oma aasta elamusi.
elamus 1: Veneetsia reis
Seal oli nii haigelt palav, et olukord oli kriminaalne (higi oli natural highlighter) ja need fcking RITSIKAD, kes Veneetsias elavad. Kill my migraine pls.
Aga see oli nii romantiline ja ilus linn, kohe täitis hinge. Lisaks oli vahva, et ühistransport oli paadiga. Läksime Veneetsiasse kunstinäitusele. Palavuse tõttu vaatasime vaid osa, aga see oli ka juba äge.
Esimest korda elus ujusin laguun-sinises (vanni)vees Lido rannas. Lido rannikul oli mingi hiigelsuur vanaaegne arhitektuurselt väga suursugune ja hirmutav mahajäetud hoone, mis andis väga kihvti vaibi kogu sellele private beachile ja rannakogemusele.
elamus 2: loodus
Looduses käimine on tihtipeale mu jaoks elamus. Mulle väga-väga meeldib loodust pildistada (plaanin just ka uue kaamera ostmist loodusfotograafiaks).
Rabad on nii lemmikud, et seal võin alati käia. Kriminaalsel kombel pole ma kunagi räätsamatkal käinud… peaks uuel aastal ära tegema.
Aga jätksin Oandu-Ikla matkaga. Purjetasin Soome ja vaatasin seal saartel veidi ringi. Korjasin ikka oma taimi. Pildistasin. Püüdsin kogeda ja olla. Looduses tulevad alati parimad ideed ja on hea olla. Näiteks mõtlesin, et tahaksin proovida ühe (minusuguse kiiksuga) vlogi teha vahelduseks siia.
elamus 3: luulefestival ja QNNID ja luuletamine!!!
Esiteks Võsu ja Ukulele. Teil on mu süda.
Toimus seal luulefestival. Ma olen elus ühe luuletuse kirjutanud: 6a tagasi keskkoolis luulekonkursil. Tegin erootilise luuletuse. Peale eesti keele õpetajale kätte andmist ma seda luuletust enam iial ei näinud, sellest iial ei kuulnud. Konkursile seda ei pandud.
Aga Võsu luulefest inspireeris mind nii palju, et harjutan luuletamist nüüd. Ja loen luulet. Päris vahva on.
Luulefestil esines ka bänd QNNID – see oli üks tippelamusi kindlalt, ma ei oska sõnades kirjutada. Kuulake spotifys seda räigelt otsest ja toorest punki. 🫶
elamus 4: aparaaditehas
Avastasin sellel aastal enda jaoks Apaaraditehase.
Seal on mingi pirukakohvik, kus on pa-ri-mad tomati-juustu crossandid.
Lisaks sellele on aparaadis mingi teine kohvik (ma ei tea nimesid haha), mis on Tartu parim brunchi koht!! Ja see mustsõstra limonaad, mis nad seal teevad, heaven.
Ja aparaadis käisin paaril korral ka näitusi vaatamas ja kunstilaadal. Kunstilaadad on seal kõik selline underground veits sus crap, aga kunst on muidugi imeline. Olen sealt mitmeid lahedaid kleepse ja rõivaid ja teisi kingitusi ostnud.
🐄 muud toredad hetked aastast:
🤍 ülikool. Mulle meeldib õppida. Eriti meeldib siis õppida, kui selleks ka aega on. Praegu väga palju pole kahjuks. Aga pole hullu. Lisaks meeldib mulle Tartu. Lähen ülikooli alati hea tuju ja põnevusega. Ma arvan, et minust saab see sari-õppija, keda riik vältida/piirata proovib seaduste ja maksudega… xD
🫧 rastad. Ma olin ca 14a, kui tahtsin rastasid. Sellel aastal tegin lõpuks ära ja olen väga rahul otsusega. Tunnen ennast nagu mina. Tegelikult see energeetiline pool, mis on rastadega kaasnenud, on niivõrd sügav, et sellest võiks eraldi postituse teha. Aga ma ei oska seda kogemust veel sõnadesse panna. Meie esivanemate tarkus räägib juustest ikka ülistavas vormis ja juus on energeetilises mõttes väga oluline ning väge kandev osa inimesel. See on miski, mida ma rastadega kogen. Olen mõelnud, kas kogu pea panna patsidesse, kuid mu laines juus on samuti väga loomulik ja ilus, ei raatsi sellest hetkel siiski loobuda.
🤍 järvemuusika. Sellel aastal oli seal elektrooniline muusika, mida ma väga armastan. Muusikat võimendas ümbritsev loodus: ilm oli muutlik ning järvepeegeldus metsas ja taevast andis oma osa. Kontsert oli lihtsalt võimas kogemus, viis kuhugi südameavarusteni ja veidi transsi. Muusikalistest elamustest lisaks järvekale oli kindlasti QNNID, mida enne mainisin. Rita Ray kontserdil käisin ka, see oli üsna nauditav kogemus. Ja filmimaailmast oli elamus “Arcane”.
🫧 emotsionaalsus on igaljuhul selle aasta märksõna. Kevadel hakkasin regulaarselt tegema mindfullness harjutusi ning tänu sellele avastan tänase päevani enda sees tundeid, mis ma ei teanud, et minus on. ‘Kohalolemine’ on olnud wild ride ja avanud mitmeid sisemaailma uksi, millega nüüd edasi tegeleda. See on mõneti kurnav, hirmutav, aga ka põnev.
Emotsioonid on seotud psüühikaga ja psüühe on paraku miski, mis meid üldse läbi elu kannab. Tunnetega tuleb tegeleda, sellele ei saa vastu vaielda.
🤍 kõikide tegevuste ja emotsioonide virr-varris õnnestus mul kogeda ka paari eduelamust: minu disainitud särk on kättesaadav rockfmi poest ning mu bakatöö sai tähtsa preemia riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil.
🫧 Ja materiaalsest maailmast head uued valikud 2024: ipad!!, punased saapad, uus talveparka, uued ehted, raamaturiiul ning paar uut loomanahka.
Kuna 2024 oli mu jaoks täiesti hullumeelse programmiga aasta, sain tugevalt proovile panna oma (aja)planeerimisoskusi. Ja jõudsin tänaseks arusaamale, et 2025 tahan ma proovile panna oskuse elada 1 päev korraga ja mitte planeerida asju. 😀 Mind on viimastel nädalatel kummitanud mõte, et võib-olla ei peaksi olema niivõrd eesmärgistatud inimene ja rohkem usaldama protsessi. Mis sina sellest asjast arvad?
🙂
Bai
K.
