Kick-off Liepājas: projekt, linn ja uued sõbrad
Tere taas
Igatahes ma käisin lahedal väljasõidul Lätis ja mõtlesin sellest kirjutada.
Tegemist oli We C Business projekti avaüritusega – sisuliselt ca 100 naist Eestist, Lätist ja Rootsist, kes saavad alustavate ettevõtjatena mentorlust ja tuge äri arendamisel.
Liepaja kõlab huvitavalt ja on veel... huvitavam
Tegemist oli mereäärse väikelinnaga (ja jõgi voolas läbi), mille erinevad linnaosad andsin nii Lasnamäe, Kalamaja kui ka Pärnu vibe’i. Millegipärast meie kõik tegevused toimusid kuskil keldrites, niiet see veits sus. Ei imesta, kui Liepaja all on salajane tunnelitevõrgustik. Linna suurim vaatamisväärsus oli kena rand ja suur kontserdimaja. Kohalike sõnul muud linnas ei ole. Mereäärse linnana oli seal mega tugev ja külm tuul kogu aeg. Kirjutades ei tundu see midagi erilist, aga kohapeal on tuul esimene asi, mida sa märkad (ja mis sind iga sekund häirib). Küll aga! oli seal ka värskelt avatud karaoke-baar ja meie olime seal esimesed eestlased (jayy), see kompenseeris tuule. Aa ja linnas oli ülikool ka, aga ühtegi tudengit näha polnud. Ja mis oli veel tore, oli liiklus – pole elus nii viisakas liikluses olnud. Isegi pooleldi lagunenud projektikatega bemmivennad andsid lahkelt teed.
kick-off ise
Üritus kestis 3 päeva ning koosnes erinevatest (kohalike naisettevõtjate) ettekannetest. Eesmärk oligi meid (osalejaid) inspireerida ja seda eesmärki üritus ka kindlasti täitis! Kõige meeldejäävamad hetked minu jaoks:
- Meie girl group XX!!! 🤍 Kõige lahedamad naiskad üldse, olen tänulik, et elu on mind nendega kokku viinud. Eestlaste grupp oli üleüldse ka üllatavalt muhe ja lahe. Täiega ootan, mis projekt meile edasi toob.
- Korraldajad väga rõhutasid tühja märkmiku kaasavõtmist. Esimesel õhtul antigi meile ülesanne kirjutada märkmiku esimesele leheküljele (inglisekeelne) kiri kellelegi ning seejärel leidsime kogu naiskonnast paarilise, kellega märkmikud vahetasime. See oli minu meelest nii armas! Veidi kahju oli vaadata neid tüdrukuid, kes olid endale fancyd märkmikud ostnud ja said vastu mingi vana matavihiku xD Aga no tegelt savi.
Minu poolt kirjutatud kiri kandis endas isiklikku sõnumit/mõttekäiku ning meeldetuletust Jumala väest. Ja vastu saanud märkmikust sain samuti Jumalat puudutava sõnumi. It’s a sign ♡
- Bussisõit Liepajasse kestis 6h. Märkimisväärne oli, et sinnasõidul oli mul üks neist “korra-poolaasta-jooksul-momentidest” kui mu aju oli kuidagi… klaar. + lisainfoks, et bussisõit on tavaliselt mu jaoks kõige 🤮 üldse (äärmisel juhul veel kannatab, kui saan ees istuda, aga seekord ma olin kõige taga with the cool kids).
- Erinevad kõnelejad väga inspireerisid mind erinevatest vaatenurkadest. Võtan endaga kaasa teadmise, et ma pean oma ettevõttele selgema fookuse seadma. Ja seda ma saan teha, kui õpin oma loome käekirja (ennast) paremini tundma. Jaaa seda ma saan omakorda teha 1) sama programmi moodulites 2) lihtsalt, elu kulgemises ja nautimises ja loomises. Niiet ma absoluutselt ei muretse vms. Midagi ei põle, vaatan, mis elu toob.
(Aa jaa kui sa mõtled, et mis mu äriidee on, siis ma tahan lihtsalt midagi luua. Olgu see seotud fotograafiaga, joonistamisega vms)
- Toidust ka – käisime (kuskil keldris) Hot Potato restoranis ja see oli elamus. Kõige paremad küüslauguleivad ja massive rebitud lihaga burks (mingi 13eur) ja siis see fondant 🤤. Kui keegi peaks Liepajasse sattuma, siis see on koht, kus süüa.
Üldiselt ma ütleks, et see reis oli täielikus naisenergias (kogu projektis osales üks mees tehnilise abina… Ja ilmselt mõni kokkadest oli ka mees). See reis oli inspireeriv ja maandav, nii turvaline. Just sellised energiad mu elus viimasel ajal on ja lähitulevikus olema saavad and that’s a fucking cool.
Kirjeldasin tegevusi ja rutiine, mis mind maandavad ja väestavad. Mis on kuidagi turvaelemendid mu elus. Sellest ajast peika vahepeal kasutab minuga suheldes sõna ‘ankur’. Olen seda tähele pannud. No eks ma olen ju merelaps ka kogu aeg olnud ja kui põline tartukas ‘meresõnavara’ kasutab, siis see jääb kõrvu.
Igatahes, Liepaja nädal lõppes sellega, et tegin endale pool tundi peale Tartusse maabumist ankru tätoveeringu. Selle tähendus on minu jaoks muidugi 100x ennem meri ja purjetamine kui mingid päevarutiinid, aga jah, kuidagi tore mõte ja energia. Nii väestav kick-off, mis sai lõpuks ankurdatud. Kindel on see, et projekti avaüritus kandis endas mingit teistsugust väge/energiat ja see mind ka saatma jääb. Ootan huviga, et millisel moel (ja mis see suurem mõte oli, miks ma selle projektiga üldse liitusin). 😇
Tänud lugemast!
K.
